ULUKILIHAHAUTIS JA METSAANNID

Abikaasa ja poeg on kirglikud jahimehed. Ikka vahel tuuakse koju ulukiliha millest tuleb perele toitu valmistada. Tean, et paljud teeksid selle liha peale „ökk see küll süüa ei sünni“, aga meie pere seda meelt paraku ei ole. See puhas ökotoit mis tuleb otse loodusest. Pigem  annab lausa gurmeetoidu taseme välja, viib keele alla.  Pärast limpsid veel näpud ka puhtaks.  Kõige parem jääb tulemus värskest lihast, aga  tuleb ka külmutatult teha kuna jahihooajal ei jõua kõike ära süüa. Külmutatud liha võta eelmisel päeval tavakülmikusse sulama, et vältida järske temperatuuri kõikumisi ja  1,5-2 tundi enne toidu valmistamist võta külmkapist välja.

Metssealiha sobib samadeks roogadeks milleks kodusigagi ning põder, metskits ja hirv võrdsustuvad loomalihaga, kõlab lihtsalt ja loogiliselt.

Metslooma juures tuleb arvestada ka seda, et noore looma liha saab kiiremini valmis. Vana looma  oma tahab rohkem küpsetamist ja hautamist saada.

Maitsestamiseks istuvad ulukile pipar, tüümian, rosmariin, kadakamarjad, petersell, kuusevõrse- ja kadakasiirup.

Täna õhtul valmistasin ulukiliha hautise porgandi, küüslaugu ja kuivatatud kadaka marjadega.

 Nende marjade korjamisega ka on tore meenutus kui aasta tagasi tütrega Kihnus käisime. Läksime õhtul läbi kadakametsa, mere äärde, päikese loojangut vaatama. Kuna päike oli veel kõrgel ja aega jäi üle siis korjasime oma taskud ahvatlevaid marju täis. Nii mõnusalt potsakad olid. Siis istusime suurele kivile ja nautisime lummavat vaadet. Pärast, taskud pungil sammusime  kämpingu poole ja saatjaks mahe kadakane aroom. Enne uinumist  pidasime plaani  neid veel juurde korjata. Lootuses-  ehk  jääb veel aega, enne saarelt lahkumist. Ja nii see meie rõõmuks õnnestus.  Kodus kuivatasime ära ja panime kuivaine topsi oma õiget aega ootama. Nüüd lisan mammusid ikka aeg-ajalt lihatoitudele. Ainuke mure on selles, et neid enam pikaks ajaks ei jätku. Kui otsas, eks siis peab plaani pidama, kus kohast uued saab. Meie metsades kadakaid eriti ei ole. Mõni üksik eksib siia ära, aga tavaliselt on nad nii kehvas olukorras ja marju ei kanna.

 

ULUKILIHAHAUTIS

500g liha

1 küüslaauk

400g miniporgandit

1 spl kuivataud kadakamarju

2dl rõõska koort

3spl nisujahu

 soola ja pipart

hautamiseks vett

tilli ja sibulat

oliiviõli ja taluvõid

Lõika liha kuubikuteks prae eelnevalt kuumutatud pannil õli ja või segus pruuniks.
 

Pruunistatud liha maitsesta soola ja pipraga. Pressi kooritud küüslaugu küüned noaga katki ja lisa lihale. Veidi aja pärast pane porgandid.

Prae neid u 10minutit ja vala peale kuumvesi ja pista sisse kadakamarjad.

Nüüd hautad kaane all tasasel tulel u 1-1,5h ja jälgi, et vee tase on lihast üle. Kui tundub, et liha on küps siis sega vispliga  rõõsast koorest, jahust ja soolast segu ning kalla hautisele. Kuumuta keemiseni. Lõpuks lisa värsket tilli ja rohelist sibulat.

 

Serveerisin värke kartuli ja hernekaunadega. Ning maitse meeli sai ergutatud nädal tagasi Hiiumaalt toodud kadakasinepiga mis imehästi sinna sobis.

 

 Lisandina soovitaksin hautise juurde veel võis praetud soola ja pipraga kukeseeni. Siis on täielik metsaandide kooslus taldrikul rivis.

Poeg kiitis ja ütles, et „täitsa hea sai, võib teinekordki teha!“ Kui juba jahimees ise mu toitu kommenteerib ju siis peab hea olema ka.

NB! Siinolev materjal (fotod ja tekstid) on autorikaitse objekt. Selle kasutamine kommertseesmärkidel on keelatud. Muul eesmärgil avalikult kasutades lingi algsele postitusele. Pildimaterjali avalik loata kasutamine ei ole lubatud.

On mõeldud kodus  kokkamiseks, katsetamiseks, kasutamiseks!

Kui kusagil mujal avalikult siit pärit retsepte kasutate- palun viidake algsele postitusele! Kui fotosid tahate kasutada, võtke minuga ühendust. Aitäh!